On tappev tühjus meie elu mall - kus ainult vajutad, sealt mäda purskub ning halvav hirm toob hundiulgu kurku - nii neil’, kes juhivad, kui nendele, kes all. Ja toodi ohvreid - mõni märter löödi ristigi, ning meie isad seda ülistasid siis... Sai meie põlvkond sellest hinge oma pitseri, mis mälu, mõistuse ja nägemise viis.  
© Viljar Ansko. Tõlge, ?